Iga organisatsioon, sealhulgas mittetulundusühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes ei ole käibemaksukohustuslased, võivad ootamatult saada piiratud käibemaksukohustuslasteks. See võib juhtuda, kui näiteks ettevõte ostab Saksamaalt e-raamatuid, tellib reklaami sellistelt platvormidelt nagu Facebook või ostab tarkvara USA-st.
Ettevõtted, kes on juba registreeritud käibemaksukohustuslastena, ei puutu selle probleemiga kokku. Kuid väikeste ettevõtete jaoks, mille aastakäive ei ületa 40 000 euro piiri, võib see teema muutuda oluliseks.
Mida tähendab staatus “piiratud käibemaksukohustuslane”?
Selline käibemaksukohustuslane peab esitama osalise käibedeklaratsiooni (ainult neil kuudel, kui olid vastavad tehingud), deklareerima välismaal tehtud ostud ja tasuma neilt 20% käibemaksu. See hõlmab:
1. Kaupu Euroopa Liidu riikidest, kui ostude kogumaht ületab 10 000 eurot (seda võib teha ka vabatahtlikult varem, kuid otsust enam muuta ei saa)
2. “Virtuaalseid” teenuseid, mis on saadud nii EL-st kui ka teistest riikidest, alates esimesest tehingust.
See protsess ei ole liiga keeruline ja summad on tavaliselt väikesed, seega ei ole põhjust seda karta. Oluline on teada, et selline kohustus eksisteerib, ja esitada taotlus õigel ajal.
Piiratud käibemaksukohustuslased saavad spetsiaalse käibemaksunumbri, mis võimaldab neil saada tarnijatelt EL-is arveid ilma käibemaksuta. Kui tarnija riigis on käibemaksu määr kõrgem, võib see isegi olla kasulik. Ostud riikidest väljaspool EL-i ei sisalda sageli käibemaksu, seega võib nende kaupade ja teenuste hind tõusta.
Teoreetiliselt peaksid USA ettevõtted, kes pakuvad “virtuaalseid teenuseid” EL-i eraisikutele, registreeruma EL-is käibemaksukohustuslastena. Kuid praktikas paljud neist ei tea isegi sellisest nõudest.
Oluline on märkida, et piiratud käibemaksukohustuslane esitab oma klientidele arveid endiselt ilma käibemaksuta ega saa nõuda tagasi käibemaksu Eestist tehtud ostude pealt.
Ettevõtted, kes on juba registreeritud käibemaksukohustuslastena, ei puutu selle probleemiga kokku. Kuid väikeste ettevõtete jaoks, mille aastakäive ei ületa 40 000 euro piiri, võib see teema muutuda oluliseks.
Mida tähendab staatus “piiratud käibemaksukohustuslane”?
Selline käibemaksukohustuslane peab esitama osalise käibedeklaratsiooni (ainult neil kuudel, kui olid vastavad tehingud), deklareerima välismaal tehtud ostud ja tasuma neilt 20% käibemaksu. See hõlmab:
1. Kaupu Euroopa Liidu riikidest, kui ostude kogumaht ületab 10 000 eurot (seda võib teha ka vabatahtlikult varem, kuid otsust enam muuta ei saa)
2. “Virtuaalseid” teenuseid, mis on saadud nii EL-st kui ka teistest riikidest, alates esimesest tehingust.
See protsess ei ole liiga keeruline ja summad on tavaliselt väikesed, seega ei ole põhjust seda karta. Oluline on teada, et selline kohustus eksisteerib, ja esitada taotlus õigel ajal.
Piiratud käibemaksukohustuslased saavad spetsiaalse käibemaksunumbri, mis võimaldab neil saada tarnijatelt EL-is arveid ilma käibemaksuta. Kui tarnija riigis on käibemaksu määr kõrgem, võib see isegi olla kasulik. Ostud riikidest väljaspool EL-i ei sisalda sageli käibemaksu, seega võib nende kaupade ja teenuste hind tõusta.
Teoreetiliselt peaksid USA ettevõtted, kes pakuvad “virtuaalseid teenuseid” EL-i eraisikutele, registreeruma EL-is käibemaksukohustuslastena. Kuid praktikas paljud neist ei tea isegi sellisest nõudest.
Oluline on märkida, et piiratud käibemaksukohustuslane esitab oma klientidele arveid endiselt ilma käibemaksuta ega saa nõuda tagasi käibemaksu Eestist tehtud ostude pealt.